Minu teekond ATH-ni

Heyhey

Oleme taas jõudnud minu blogi kõige populaarsema ja suuresti kõneainet tekitava teemani – vaimne tervis.

Varasemalt olen puudutanud depressiooni, bipolaarsust, ärevus- ja unehäireid. Vaimsest tervisest olen teinud varasemalt kaks või kolm postitust aga kohati olen ka seda puudutanud teistes postitustes. Võin vist natuke öelda, et see on veidi minu pärusmaa, millest pole küll eriti lihtne rääkida, kuid minu ümber on aine rohkem inimesi, kellel on vaimse tervisega probleeme, tunnistavad nad siis seda või ei.

Igatahes olen ma võtnud vajalikuks jagada oma kogemust, lootes, et ehk aitab see kedagi arstile või hoiab inimesi eluohtlikest olukordadest eemale. Üldine point on, et mitte keegi ei peaks end tundma selles olukorras üksi.

Täna ei räägi depressioonist ega paanikahoogudest vaid ATH-st.

ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire. ( inglk. ADHD ehk Attention Hyperactivity Disorder ). Ennatlikult mainin, et tegemist pole tähelepanuvajadusega, mida mina esimest korda arvasin ilma sellest midagi teadmata ja ka mõned teised, kes sellest esimest korda kuulnud on.

Lühidalt mis on ATH?

ATH ei ole haigus. Arstid nimetavad seda häireks. Häiritud on keskendumine ja tähelepanu koondamine vaimset pingutust nõudvale tegevusele.

Pean tunnistama, et sellest on mul vist kõige keerulisem rääkida, sest ma ei tahtnud kohe üldse seda omaks võtta ja vaatasin seda diagnoosi väga negatiivse pilguga.

Kust algas mu teekond ATH diagnoosini?

2019. aasta alguses vahetasin psühhiaatrit ja teoreetiliselt oli tal ligipääs kogu mu digiloole aga lühidalt ta vist ei tahtnud sellega kuigi palju nõustuda.

Esimesed paar kuud oli minu jaoks uue psühhiaatri juures käimine täielik piin, sest tundsin, et ta otseses mõttes pigistab mu oimetuks oma küsimustega. Teisel või kolmandal korral hakkas ta siis arvama, et mul võib olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ilma aktiivsuseta ehk ilma hüperaktiivsuseta ja suutmatusega paigal püsida.

Tegin hulga teste ja kõiksuguseid küsimusi saadeti veel mu õpetajatele ja võrreldi neid omavahel. Mina võtsin seda mõtteviisiga, et see on puhas bullshit ja ta vaid kulutab oma aega ja ressursse selle juraga.

Aprillis oli mul Vaimse Tervise keskuses psühholoogiga kognitiivsete võimete uuring. (Kognitiivne psühholoogia – uurib vaimseid protsesse nagu tähelepanu, keelekasutus, mälu, taju, probleemilahemdamine, loovus ja mõtlemine)

Ühesõnaga long story short. Keskmisest kõrgem probleemilahendusoskus, hea eneseväljendusoskus ja “täiskasvanulik mõtteviis” nagu psühholoog ütles:D . Nõrgemad olid visuaalne mälu ja keskendumine. Ülejäänud oli arsti sõnul keskmine.:D.

Jällegi psühhiaatri analüüsi tulemusel oli ta veendunud, et “jah ATH ilmselgelt”. Mina muidugi jaurasin ikka edasi, et ma ei usu seda.

Alati on tõmmatud õpetajate poolt mu kohati kehvade õpitulemustele võrdusmärgiks laiskus. Jaa oi kuidas ma olen saanud kommentaare koolis, et “ah sa oled nii loll ju sinust küll midagi ei saa, jääd igavesti selliseks ja lõpetad kraavis.”vms. Aga samas väljaspool kooli inimestega, kellega suhtlen ma ütleks, et meeletult palju on imestust kui kuuldakse, et ma olen puhas ühtedele ja kahtedele õppija. Imestuseks siis, et “wow ma arvasin, et sa mingi nelja-viieline”

Jah mul on kõrged ambitsioonid, on alati olnud. Uusi projekte, kooliaastat vms alustan alati suure hurraaga ja siis tekib blokk. Kas jään haiguse pärast, tempo mittesobivuse vms pärast maha ja annan kõiges alla. Absoluutselt kõiges, sinna tuleb lisaks depressioon, pettumus, enesehinnangulangus jne. Üleüldine keskendumine hajub sinna vahele ära, tegeled hoopis muude asjadega, enesesundimine on tulemusetu ehk üks osa ATH juures ongi suuresti nagu eelnevalt mainitud raskus sundida end pühendama vaimselt pingutust nõudvatele tegevustele. Sellega tekib ka pettumus endas ja arvamus, et sa oledki loll ja ei saagi hakkama, sa ei saa isegi hakkama enam ülesannetega, mis on sulle tegelikult jõukohased aga tähelepanu koondamine on juba liigselt suur vaev, et lihtsam on alla anda ja veel rohkem endas pettuda.

Liigume nüüd mu viimase arstikülastuse juurde, kus lõpuks olin küll mitte just eriti entusiastlikult aga siiski nõus võtma tabletid, mis on siis ATH-le mõeldud. Skeptiline olin aga natuke oli ikka kergem tunne, et mis siis kui äkki toimivadki.

Noo ja nüüd ma siin mõnda aega olen võtnud ja ma ütlen, et ma pole oma elus kunagi eriline õppija olnud aga no ma pole varem nii meeletult tunde kulutanud ühe aine peale kui olen seda praegu teinud, varem kui ma kohe aru ei saanud andsin alla ja läksin närvi jne:D. Mul on tekkinud motivatsioon ( küll kahjuks veidi valel ajal, täpselt kooliaasta lõpus, kui olen kõik oma kaardid maha mänginud ja päästa ei anna midagi ). Ma reaalselt õpin tunde ja tunde. Võin süveneda teemasse, mis mind võib-olla niivõrd ei huvita aga suudan seda ikka teha.

Ma olen alati olnud hästi mõjutatav väliskeskkonnast. Kui mu ümber on müra või keegi räägib siis pole minu ajul võimalik tööd teha, lihtsalt ei olegi aga praegu selle lühikese ajaga võin küll öelda, et sellega on ka asjad palju paremaks läinud.

Ma ütleks, et ma pole vist kunagi nii suurt rõõmu tundnud selle üle, et mulle meeldib õppida. Jah ja meeldibki, see on ulme lihtsalt, see tunne kui sa suudadki ja sul tulebki välja ja kui ei tule sa ei anna kohe alla ja kui lõpuks tuleb siis on veel parem tunne.

Tänu sellele lähen oma teist aastat 9. Klassi tegema suurema entusiasmiga, olen võtnud jälle eesmärgid, taastanud ambitsioonid, mis olid juba sügaval maa-all tänu sellele, et pidevalt kuulsin kui rumal, saamatu või allaandja ma olen aga ma usun, et see on uus ja hea võimalus endale tõestada, et ma siiski olen veel midagi väärt ja mu ambitsioonid ei lähe luhta.

Kõik see on pikk protsess ja kindlasti tuleb arvestaga paremate ja halvemate aegadega, sest loomus inimeses jääb siiski alles aga võin täiega öelda, et tuleks see sügis juba kiirelt:D.

Ma loodan, et kui sa lugesid selle ligi 1000-sõnalise postituse läbi siis ehk said teada midagi uut, mõistad võib-olla olukorda rohkem või hoopis midagi muud. Võite julgelt tagasisidet anda:).

LOVE YA❤️

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: